esmaspäev, 30. märts 2009

vihjed

Kuulasin ühel päeval Joyce Meyer'i jutlust Jumala armastusest ja sellest, kuidas Jumal ei saa sinna midagi parata, et Ta on läbi ajaloo inimesi armastanud, sest Ta lihtsalt on Armastus! Joyce kutsus üles panema tähele ja üles kirjutama, kuidas viited Jumala armastusele meie igapäeva elu täidavad.
Nii tegingi. Ma ei ole veel kahjuks seal maal, et suudaksin igal päeval ja igal hetkel märgata, aga algus on siiski tehtud.
Jagan paari juhtumist:

Parkisin auto suvaliselt, kuigi oleksin tahtnud kohta, kust oleks tagasi tulles kohe edasi sõitnud. Aga mis siis ikka. Alati ei vea ju.
Tagasi tulles oli minu ees parkiv auto lahkunud nii et mul oli vaba tee minna, ilma et oleksin pidanud tagurdama.

Otsisin omale uusi teksapükse, sest vanad läksid katki. See on suhteliselt raske toiming, sest ei ole lihtne sobivaid leida. Peast käis läbi mõte, et oleks super, kui Jumal aitaks leida just õiged teksad. Ma isegi ei palvetanud:). Ja leidsingi ühed teksad, suht kiire oli juba, nii et väga ei jõundud vaadatagi neid, aga tundusid sobivat.
Kodus proovides avastasin, et need on täpselt sobivad mulle. Ei pea neid lühemaks tegema, nad on just boot-cut lõikega ja i-l-u-s-a-d:)

Poejärjekorras olles haarasin kaupade vahele pandava plastikriba järgi ja sain särtsu, nii tugevalt, et "auu" suust kõlas:). Meesterahvas mu ees järjekorras arvas, et katkine plastikriba ots oli põhjuseks ja eemaldas selle katkise riba kulmukortsutusega kuhugi leti alla. Tänasin naeratades, ise imestades, kui tihti Jumal tegelikult meid lausa ülevoolavalt armastusega ümbritseb, kuid me lihtsalt ei märka seda...

Jah, need paar seika ei tundu ilmselt midagi erilist, aga sel hetkel rääkisid need minu jaoks palju. Julgustan sindki "otsima" märke Jumala armastusest oma igapäeva, vahel igavana näiva, elu seikadest.

Ja kõige olulisem on siis leida, et igatsen Jumalat mitte selle pärast, mida Ta mulle teeb, vaid selle pärast, kes Ta on!

teisipäev, 17. märts 2009

Kontserdist

Olen Jumalale lihtsalt tänulik pühapäevase kontserdi eest. Et saal oli rahvast täis, et inimestele läks südamesse sõnum elu pühadusest ja väärtuslikkusest, et koor ja orkester hakkama said ja et sulgi ikka lennutati:).
Olen mitmetelt kuulnud tagasisides, et lendavate sulgede efekt, mida teose viimases osas kasutasime, on meelde jäänud ja mõjuv sümbol olnud. (Sümboliseerides lapsi, kes pole saanud oma elu erinevatel põhjustel siin maa peal alustadagi).

Tegime kontserdi raames artikli ühe abielupaariga, kus nad rääkisid oma loo: nende väikesel mõnenädalasel lapsel avastati raske haigus, mis andis elulootust vaid paariks päevaks peale sündi, äärmisel juhul paariks kuuks. Kõik arstid eeldasid, et ema teeb aborti, kuid läbi võitluste ja küsimuste otsustasid nad, et ei võta lapselt ise elu. Nii saigi väikseke paar päeva peale sündi tunda ema ja isa armastavat lähedust, kuni lahkus Taevase Isa juurde. 
Aamo Remmel: "Me ei tea neid vastuseid, kuid me teame, et Jumal ei eksi mitte kunagi. Meil jääb üle vaid elada ja usaldada."

esmaspäev, 9. märts 2009

Lapsed vaatavad maailma pääle...

Pühapäeva õhtul tuleb esmaettekandele Mart Siimeri loodud teos "Lapsed vaatavad maailma pääle...". Tõeliselt kaunis muusika! Kontserdil on veel kaunim eesmärk - väärtustada elu ja lapsi ning mälestada neid lapsi, kes on surnud enne sündi või sündinud ja siis surnud.
Teema on delikaatne ja keeruline. Sõnumite poolest ilmselt raskeim reklaamikampaania, mida olen ellu viinud. Kuid olen tänulik Jumalale ja tarkadele abilistele, kes on lahkelt tarkust ja ideid jaganud.
Homme, teisipäeva hommikul on helilooja ja kontserdi dirigent Terevisioonis:).
Kontsert ise on Metodisti kirikus (Narva mnt 51), kell 18. Ja sissepääs tasuta:)
Aimduse imekaunist muusikast saab ühelt kodulehelt, kuhu muusikaklipp koos plakatiga üles pandi.

esmaspäev, 16. veebruar 2009

kasvamine


Eile jumalateenistusel rääkis meie pastor Raido kihlumise ja abielu teemadel. Jätsin meelde ühe (enda jaoks) väga olulise lause: keegi pole kokku "loodud", vaid vaja on kokku "kasvada". 
Ja kuskil pole kirjas, et see kerge on. Kasvamine on üldse üks raske tegevus:). Peab olema valmis end muutma ja vahel oma õigusest loobuma, teistega arvestama õppima...
See oli öeldud küll abielusuhte kontekstis, kuid mulle tundub, et sama põhimõtet tuleks ka nt töökaaslaste ja sõprade puhul rakendada. Vaja on koos kasvada. Üksteisele oma muresid ja rõõme jagada, võitudest koos rõõmu tunda ja nii saada tugevamaks Jumalas ja luua tugevamad suhted, mis ka karmidele aegadele vastu peavad...
Tegeleme hetkel kasvamise protsessiga aktiivselt ka Crescendos ja Agapes, nii et see teema on üleval veel pikemat aega:).

neljapäev, 29. jaanuar 2009

Uue aasta algusest

Uus aasta on alanud rahulikult minu jaoks. Olin kipsis käega kodus, sain palju mõelda, palvetada ja lugeda, mis oli väga vajalik peale kiiret eelmise aasta lõppu.

Teisipäeval oli meil uue kontori avamine. Kolisime tagasi Tehnika tänavale, seekord teisele korrusele, ja ilusasse avarasse ruumi. Annika-Mai Purje aitas meil sisekujundust teha ja sai tõesti ilus. Meeldib nii külalistele, kui meile. Kui aega saad, tule kaema:).

Veebruari alguses on meil Agape tiimiga väljasõit Otepääle. Eesmärk end laadida, üksteist paremini tundma õppida (meie tiimiga liitus uuest aastast Joel Reinaru!), ja julgustades/motiveerides edasi liikuda ja unistada tulevikust. Mitmele on Jumal Eestimaa noored väga südamele pannud ja kõik on põnevil sellest, mis välja tuleb ja kuidas Jumal edasi tegutseb.

Viimasega haakuvalt toimuvad 4-6 veebruaril VISIOONIÕHTUD, kus räägime uutest suundadest Agapes ja noorte misjonist. Külas on Kalevi Lehtinen, ning oma mõtteid ja strateegiaid jagavad Mika Tuovinen, Joel Reinaru ja Lehari Kaustel. Oled väga oodatud!
Õhtud toimuvad:
4.veebruaril Tartus, Dorpati Konverentsikeskuses, kell 18:00
5.veebruaril Pärnus, Immaanueli koguduses, kell 18:00
6.veebruaril Haapsalus, Spa Hotell Laine restoranis, kell 18:00 ja
7. veebruaril Tallinnas, EKNK Tallinna koguduse alumises saalis, kell 11:00

:)


kolmapäev, 31. detsember 2008

Tormist ja usust

Suutsin jõulude teisel pühal lumelauaga sõites/hüpates tekitada enda jaoks elus esimest korda olukorra, mis nõudis kipsi ja ligi kuu aega vaid vasaku käega toimetulemist:P. Senimaani on päris hästi sujunud. Pole ka liiga kiire enam praegu.
Aga nüüd selle juurde, miks kirjutan. Eile oli meil mere ääres paras torm ja aknast välja 
vaadates oli näha suurte puude liikumist tuules ja kuulda kõva kohinat. Pidin minema umbes poole kilomeetri kaugusel elava nõbu juurde. Pakkisin end sisse ja asusin teele. Valikut polnud ja nii unustasin tormi. Hoopis rohkem pälvis mu tähelepanu valutav käsi, mida kõndides paremasse asendisse proovisin saada.
Olin hämmastunud, kui täna hommikul tagasi mõtlesin ja püüdsin meenutada, kas oli kõva tuul ja kas oli külm ka. Mäletasin vaid, et olin käe peale mõelnud ja unustasin tormi hoopiski.
Kui suudaksin igal päeval hoida mõtted vaid Jumalal ja Tema Sõnal, siis ei oleks olukorrad ja elutormid pooltki nii olulised ja märkimisväärsed... Selline peaks olema usus käimine igapäevaselt...   

kolmapäev, 10. detsember 2008

Kaunite kontsertide köögipool:)

Näide ühest päevast sel kiirel perioodil:

Äratus. Palve- ja Piiblilugemisaeg (ei-tohi-lühemaks-jätta, kuigi suur kiusatus on, sest NIII palju on teha...:))
Hommikusöök ja off we go:
pilk märkmikusse ja väike logistikaplaan, kuhu, mida ja kellega täna tegema peab. 
Siis võtan ette to-do-list'i, mis eile hilisõhtul veel täiendust sai.
Täna tuleb kokku leppida raadiostuudio ja näitlejaga ühine aeg, millal kontsertide klipid siss lugeda.
Kujundajale on vaja saata lõplik info, mis ühe kontserdi plakatile läheb. 
Kodukal on vaja üht-teist täiendada. Kontsertide info vaja lisada/muuta infoportaalides.
Vaja hakata mõtlema pressiteate peale ja saada kinnitused ning läbi rääkida oluliste inimeste tsitaatide osas.
(Vahepeal on raadio saanud valmis posu klippe, mis tuleb üle kuulata, siis paluda üht teist täiendada.)
Paar vabatahtlikku on vaja appi leida pühapäevaseks kontserdiks.
Oih, unustasin, et pean kohe kokkusaamisele lippama.
Tee peal helistan paarile raadiotoimetajale, et raadiointervjuu kokku leppida.
Paarkümmend kutset ootab oma järjekorda, kas posti või kohale viimiseks. Ja kohale tuleb viia kiiresti, sest kutsed võiks ikka paar päeva enne kontserti kohale jõuda.
(siis veel vahepeal helistab keegi, ja palub abi...)
Paarile toetajale tuleb helistada, et kutsete osas kokku leppida.
Raadio sai muudatustega klipid valmis. Vaja üle kuulata ja raadiojaamadesse laiali saata.
Kunstnikule tuleb järgmise kontserdi kutsete tekst koostada ja saata.
Kuhugi peab mahtuma lõuna/õhtusöök ja ..... ongi kell nii palju juba???! :)

Õnneks ei ole iga päev selline. On palju rahulikumaid aegu ja tööpäevi. Enamus on.
Praegu on aga jõulude kontsertsari teoksil ja tegemist jagub:).