vihjed

Kuulasin ühel päeval Joyce Meyer'i jutlust Jumala armastusest ja sellest, kuidas Jumal ei saa sinna midagi parata, et Ta on läbi ajaloo inimesi armastanud, sest Ta lihtsalt on Armastus! Joyce kutsus üles panema tähele ja üles kirjutama, kuidas viited Jumala armastusele meie igapäeva elu täidavad.
Nii tegingi. Ma ei ole veel kahjuks seal maal, et suudaksin igal päeval ja igal hetkel märgata, aga algus on siiski tehtud.
Jagan paari juhtumist:

Parkisin auto suvaliselt, kuigi oleksin tahtnud kohta, kust oleks tagasi tulles kohe edasi sõitnud. Aga mis siis ikka. Alati ei vea ju.
Tagasi tulles oli minu ees parkiv auto lahkunud nii et mul oli vaba tee minna, ilma et oleksin pidanud tagurdama.

Otsisin omale uusi teksapükse, sest vanad läksid katki. See on suhteliselt raske toiming, sest ei ole lihtne sobivaid leida. Peast käis läbi mõte, et oleks super, kui Jumal aitaks leida just õiged teksad. Ma isegi ei palvetanud:). Ja leidsingi ühed teksad, suht kiire oli juba, nii et väga ei jõundud vaadatagi neid, aga tundusid sobivat.
Kodus proovides avastasin, et need on täpselt sobivad mulle. Ei pea neid lühemaks tegema, nad on just boot-cut lõikega ja i-l-u-s-a-d:)

Poejärjekorras olles haarasin kaupade vahele pandava plastikriba järgi ja sain särtsu, nii tugevalt, et "auu" suust kõlas:). Meesterahvas mu ees järjekorras arvas, et katkine plastikriba ots oli põhjuseks ja eemaldas selle katkise riba kulmukortsutusega kuhugi leti alla. Tänasin naeratades, ise imestades, kui tihti Jumal tegelikult meid lausa ülevoolavalt armastusega ümbritseb, kuid me lihtsalt ei märka seda...

Jah, need paar seika ei tundu ilmselt midagi erilist, aga sel hetkel rääkisid need minu jaoks palju. Julgustan sindki "otsima" märke Jumala armastusest oma igapäeva, vahel igavana näiva, elu seikadest.

Ja kõige olulisem on siis leida, et igatsen Jumalat mitte selle pärast, mida Ta mulle teeb, vaid selle pärast, kes Ta on!