Lugusid Hiinast 2

Jätkan Hiina radadel:

Üks kohalik templite juures asuv pühakoht

Ühel õhtul, kui olime hommikul vara alustanud teed Kunmingi lähedal asuvasse külla, ja buss mitu korda katki läks, enne kui linnast väljagi saime, avanes meil võimalus esineda suure kommunistliku kooli õpilaste ees. Jane käis päeval ja rääkis(näitas ette), mida me teeme ja proovis koos kohalikega kooli juhtkonda nõusse saada. Lõpuks õnnestuski ja kell 21, kui enamustel pidid tunnid lõppema (!), saime esinema. Meie päralt oli suuur jalgpalliplats tehismuruga. Muusika tuli suurtest kõlaritest ja valgus (mis suht pimestas) prožektoritest.Saime noortele jutustada läbi liikumise Jumala loomistööst ja päästeplaanist! Väga võimas ja auline tunne oli.

Pärast saime veel ka klassiruumides noortega rääkida. Kairiti ja Diana klassis küsiti neilt lausa otse, et kas nad usuvad Jumalat ja mida see nende jaoks tähendab:).

Kutsusime õpilasi ühte English Corner'isse, kus järgmisel päeval esinema pidime, et saaksime nendega veel edasi rääkida. Nad tulidki ja too kohviku pidaja, kelle juures see toimus, oli algul mures, et kuidas nii palju rahvaga hakkama saada. Pärast ta rääkis meile, et oli siis Jumala ette läinud ja saanud kindluse, et küll kuidagi ikka saab:). Saigi. Kuigi meie esinemispind oli väga kummaline ja ebakindel, soovisime siiski sinna tulnud inimesi teenida.

Too pikk ja väsitav päev oli igati asjalik ja olime Jumalale õhtu jõudes tänulikud selliste võimaluste eest!

Nüüd pisut hiljem saime teada, et üks klassitäis õpilasi koos õpetajaga on hakanud iga nädal

käima seal English Corner'is, kus neil on võimalik rohkem Jumala kohta teada saada! Õpetaja oli öelnud, et mingil juhul ei tohi direktor asjast kuulda saada! Palume Jumala kaitset nende üle ja et nad võiksid oma Päästjat isklikult tundma õppida!

Oma jutu alguses kirjutasin, et julgen Wikipedias kirjutatud Hiina rahvaarvu osas öelda +/- paar miljonit, sest seal olles, külades käies ja inimestega suheldes jäi tugevalt mulje, et see, mis Pekingis toimub, on väga kaugel lihtsate inimeste igapäeva elust ja tundus, et kuna inimesi on palju, indiviid ja individuaalsus ei ole nii „jumalikustatud“, nagu meil Euroopas, siis usun, et paari miljoni inimese olemasolust ei ole kellelgi aimdust. Asja teeb hullemaks ühe-lapse seadus, mis lubab linnade elanikel (mõningate

eranditega) saada vaid ühe järeltulija pere kohta. Ehk siis enamus abielupaaride väljavaated saada rohkem lapsi ei ole seaduslik. Kuid vahel juhtub, ja kui kristlased seal ei taha aborti teha, peidetaks last võimude eest ja seaduse ees teda ei eksisteeri... See seik lisab kindlasti mõned sajad tuhanded, kui mitte rohkem inimesi, rahva üldarvu.

Ma ei ütleks, et hiinlaste elu lihtne on, kuid igal maal on omad raskused ja ka omad rõõmud. Meie jaoks oli nii julgustav näha, et on veel inimesi, kes julgevad ammulisui vahtida, kui miski neile huvi pakub, kes julgevad olla rõõmsad, tunda elu pisiasjadest rõõmu, vahel lausa lapselikult väljendudes, kes hindavad pere ja inimsuhteid ja otsivad Jumalat!

Peale suhteliselt intensiivset Kunmingi perioodi saime HongKongis kokku ühe misjoninäripaariga Soomest (Juri ja Elina - pildil), kes olid just kuu aega tagasi sinna kolinud.

Saime jagada teineteisega oma kogemusi ja julgustada edasi minema. Väga olulisi teemasid saime arutada ja mul oli hea meel jagada oma mõtteid/muresid inimes(t)ega, kes olid samu asju kogenud ja teadsid, mida tähendab täisajaga teenistuses olla:).

Ja siis lendasime Manilasse, ehk nädalaks Filipiinidele, et taasutuda enne kojutulekut. Olime paar päeva Manilas, ühe tantsija õe Gigie juures ja siis lendasime Boracay'le, ühele maailma kauneimatest randadest. See oli nii imeline, kuidas Jumal teadis täpselt, mida keegi meist vajas, enne kojuminekut, ja nii ei jäänud muud üle kui rõõmuga tänada Jumalat, et Ta on kõige Issand ja nautida Tema imelist loomingut!



Kas pole mitte imeline, milliseid kohti on Jumal loonud?:)

Tundub, et olen nüüd eredamad mälestused kirja pannud. Loomulikult ei pretendeeri ma sellele, justkui oleksin suutnud kõik kirja panna, aga kui on huvi ja/või küsimusi, vastan meeleldi:).

PS - aitäh, et oled lugeda viitsinud:)