Kastist ja Loojast

Ülikoolis käies on kogu aeg vaja uusi ideid. Ideid, millest kirjutada, kuidas end väljendada, mis viisi/žanri kasutada, kellest kirjutada, kelle tsitaate kasutada. Võib-olla üldse hoopis joonistada või M. Lauristini kodutöö muusikalina esitada. Nimistus võiks pikalt jätkata.

Tegelikult on meie tavalises igapäevaelus võimalik nii paljusid asju tähele panna või neid lihtsalt ignoreerida. Enam-jaolt valime selle viimase variandi. Ja see on mõistetav, sest oleme väsinud, muude mõtetega ametis... Kuid minu meelest nt parimad reklaamvideod, parimad sloganid ja tootelahendused on saanud inspiratsiooni igapäevaelu detailidest ja nende tähele panemisest.

Need on sellised, mis panevad meid muigama ja end teatud situatsioonis ära tundma, kas pole?

Mõtlesin sellele, kuidas saavutada uuendusi ja värskeid, Jumalast juhitud ideid vaimulikus liinis ja kirikuelus. Seda saab, ja kindlasti tulebki, treenida, kuid kas see on ainus lahendus? Inimlikult tean ma juba väga hästi, et võib suure hurraaga "puusse panna":). Psalmist kirjutab:

"Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti. Ma olen mõistlikum kui kõik mu õpetajad, sest ma olen mõlgutanud mõttes su tunnistusi." (Ps 119:98-99)

Ma ei usu, et ta seda üleolevas toonis mõelnud on. Pigem arvan, et kuna Jumal on Looja selle kõige täiuslikumas ja terviklikumas mõttes, siis on see Tema armust, kui suudame "kastist" välja mõelda, panna maha oma eelarvamused ja hoiakud ja olla avatud uuele, loovale lähenemisele.

Tema abiga võin ka 40 aasta pärast mitte kinni olla oma mõttemallides ja "nii-oleme-alati-teinud kastis". Ma olen täiesti kindel, et Jumalaga koos olles ja Tema läheduses viibides tuleb alles tõeline innovaatilisus ja värskus esile:).