teisipäev, 1. aprill 2008

Pisike suur avastus

Kas pole mitte imeline kirjakoht:

Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim.
Õiget tabab palju õnnetusi, aga Issand tõmbab tema neist kõigist välja.
Ta hoiab kõiki tema luid-liikmeid, ükski neist ei murdu.
Issand lunastab oma sulaste hinge ja süüdi ei mõisteta ühtki, kes tema juures pelgupaika otsib.
Psalm 34:19-21, 23


AGA -
Vaenlane tuleb kahtlustega, et kas sa ikka olen Jumalale piisavalt lähedal? Kas ikka tõesti otsid Jumala juurest pelgupaika? Sa oled ju nii vähe palves ja ei suuda ühte päevagi tervenisti Tema tahtes käia, vaid ajad oma soove taga. Need tõotused ei kehti sinu kohta, enne kui oled tõeliselt püha.

Ma ei saagi kunagi oma tegude või palvetega nii pühaks, et võiksin julgelt seista Jumala ees ja seista tõotustel, mis Ta oma lastele on lubanud. Ainult Tema Poja Jeesuse vere läbi võin ma minna Jumala armujärje ette ja seal seista, ilma et ma sureks. Kas pole mitte imeline kinnitus, et "Issand lunastab oma sulaste hinge ja süüdi ei mõisteta ühtki, kes tema juures pelgupaika otsib"?

Olen viimasel ajal liiga palju püüdnud ise pühaks saada ja kõvasti pingutades teha Tema tahet. Silme ees on olnud süüdistused, hirm ja allakiskuvad mõtted, mis ei lase Jumala armastusel vabalt voolata - täiuslik armastus ajab kartuse välja.
Loomulikult tuleb ennast distsiplineerida ja mitte ainult oodata, et kõik sülle kukub, aga tegin lihtsalt avastuse, et ma pean teadlikult sellistele etteheidetele, nagu mõtetes on, vastu astuma. Püha Vaim korrigeerib, aga mitte kunagi muserdades.

Kommentaare ei ole: